Hügieeniline disain – mis see on?

Köögis tegutsedes on enesestmõistetav hoida toiduvalmistamisel ülimat puhtust. Muidugi tuleb pesta nõusid, kas käsitsi või nõudepesumasinas, ning tulemus peab olema puhas ja steriilne, et me ei jääks haigeks. 

 

Kui kodus on puhastamine suhteliselt lihtne, on see tööstuses üsna keerukas. Osalt seetõttu, et puhastamist tehakse ainult vedelike abil, mida pumbatakse läbi süsteemi, ja osalt seetõttu, et tulemust ei saa visuaalselt kontrollida. Mõlemad tegurid seavad suuri nõudeid disaini ja tegutsemise osas ning kui te pole piisavalt tähelepanelik, võib see põhjustada lausa katastroofe. Viimati pöördus asi katastroofiks aastal 2014, kui saastunud lihast rulaadvorst (väga levinud külmalt söödav liha) põhjustas mitu surmajuhtumit. 

 

Seadmete maksimaalset puhastatavust nimetatakse „hügieeniline disain“. Ideaaljuhul peaks kõik olema probleemideta puhastatav, kuid kahjuks pole see alati nii. Erinevad funktsionaalsuse, puhtuse ja seadmete tegeliku konstruktsiooni nõuded on omavahel paratamatult vastuolus. Harva on võimalik konstrueerida ideaalse funktsionaalsusega seadmeid mõistliku hinnaga. Seetõttu nõuavad hügieenilised seadmed sageli kompromisse. Loomulikult peaks kompromissid olema võimalikult väikesed ja piiratud ning kasutusjuhendis välja toodud. 

 

Ideaalne hügieeniline disain oleneb nii materjalidest, toodetest ja tegevusest, kuid sellele saab palju kaasa aidata, kasutades tervet mõistust. Kaks üldist „reeglit“ on, et kõikides mahutites ja torudes tuleb tagada hea äravool ning kõik pinnad peaks olema siledad ja ilma piludeta. Lisaks on need kaks tegurit head terase korrosioonikaitse jaoks – nii tabate tõepoolest kaks kärbest ühe hoobiga. Sageli on hea hügieen ja hea korrosioonikaitse omavahel seotud.