Roostevaba teras ei ole ühte tüüpi, vaid väga suur hulk erinevaid sulameid, mida jaotatakse põhigruppidesse.
Austeniitteras on kõige olulisem roostevaba terase grupp. Tavaliselt sisaldab teras 16–20% kroomi (Cr) ja vähemalt 8% niklit (Ni). Austeniitterast iseloomustab suurepärane sobivus igat tüüpi töötlemise jaoks, alates painutamisest kuni keevitamiseni – kuna selle terase korrosioonikindlus on sageli väga hea. Tavapärane 304- ja 316-teras kuulub samuti austeniitterase hulka, mis katab üle 70% maailmaturust ja mida kasutatakse kõige jaoks, alates köögikraanikaussidest kuni silodeni.
Martensiitteras ei sisalda (erinevalt rauast) palju muud peale 11–15% Cr ja vähesel määral süsiniku (C). See teras on karastatav ja seepärast kasutatakse seda nt noaterade ja muude esemete valmistamiseks, kus on vajalik suur tugevus. Kuid martensiittterast ei saa ei painutada ega keevitada ning korrosioonikindlus on väike.
Ferriitteras on veelgi lihtsam: 11–19% Cr metallis ning vähesel määral süsinikku. Seetõttu ei saa ferriitterast karastada, erinevalt martensiitterasest. Kuid seda saab painutada ja keevitada ning sellel on parem korrosioonikindlus. Ferriitterast nimetatakse sageli „kroomteraseks“ ja seda kasutatakse tihti sellistes toodetes, nagu köögiseadmed, pliidikubud ja muud õhukesest lehtmetallist esemed.
Dupleksteras on põnev, kaheetapiline segu austeniidist ja ferriidist. Kuna see sisaldab üle 22% Cr ja 2,5–4% molübdeeni (Mo), on sellel eriti hea korrosioonikindlus ning üsna suur tugevus. Need katavad vaid mõnda protsenti maailmaturust ja neid kasutatakse peamiselt kriitiliste kasutusvaldkondade puhul nagu nafta/gaas ja farmaatsiatööstus.
Sadestamise teel kõvastatud teras (PH-teras) on äärmiselt haruldane. See on termiliselt karastatav, kuid tavaliselt vähem kõvad kui martensiitteras. PH-terast kasutatakse sageli nt golfikeppide peade ja kirvepeade tegemiseks – kuid muudes valdkondades esineb seda harva.